Kasvanud tuule- ja päikeseenergia tõi märtsis elektrihinna alla hoolimata Läti hüdroenergia madalseisust

Võrreldes veebruariga olid elektrihinnad märtsis ligikaudu 41% võrra soodsamad, tasemel 90,2 eurot megavatt-tunni kohta. Hinda aitasid langetada pea kaks korda suurem tuuletoodang kogu Baltikumis, küttenõudluse vähenemine ning päikeseenergia lisandumine.

2024. aasta märtsiga võrreldes oli tänavu elektrihind 32% võrra kallim. Hinda hoidsid kõrgemal ülekandevõimsuste puudumine kogu Baltikumi piirkonnas ning pea poole väiksem Läti hüdroenergia toodang.

Märtsis kujunes Baltikumi turgudel kohati erakordne anomaalia: tuule-ja päikesetoodang on ajaloo kõrgeimal tasemel (märtsis toodeti kogu Baltikumi peale 718 gigavatt-tundi elektrit), kuid Lätist tulev hüdroenergia toodang on viimase kolme aasta vaates rekordmadal. Kui eelmise aasta märtsis toodeti Lätis hüdroenergiast pea 695 gigavatt-tundi elektrit, siis sel aastal jäi samas perioodis toodang ligikaudu 271 gigavatt-tunni juurde, mis on pea 61% võrra vähem. Eelmise aasta märtsiga võrreldes tarbisime tuule- ja päikeseenergiat kogu Baltikumis pea neljandiku võrra rohkem ning fossiilkütustel põhinevat energiat pea kolmandiku võrra rohkem. Peamiselt Lätist ja vähemal määral Leedust tulevat hüdroenergiat tarbisime ligikaudu 60% vähem.

Eelnevalt mainitud turuanomaalia ning piiratud ülekandevõimsused riikide vahel selgitavad olulisel määral meie väga volatiilseks kujunenud elektriturgu. Hinnakujundajateks on saanud raskesti prognoositav, kuid tarbijale odav taastuvenergia ning kergesti prognoositav juhitavatel võimsustel ning fossiilkütustel põhinev elektrienergia. Põhjamaadest imporditava energia piiratuse tõttu oleme üha enam hakanud nägema päevi, kus päevasel ajal on hinnad madalad, kuid õhtustel ja hommikustel tiputarbimise tundidel käivituvad kallimad jaamad, mis võivad tõsta hindu keskmisest kuni kümme korda kõrgemale. Siiani on turg näidanud, et enne suuremahulist akude turule lisandumist hinnavolatiilsus Balti elektribörsidel ka ei vähene.

Volatiilsus mõõdab kui palju kõigub hind keskmise ümber kindla perioodi jooksul. Näiteks kui kuu keskmine hind oli 100 eurot megavatt-tunni kohta ja volatiilsus 94%, siis keskmiselt kõikus hind nii üles kui ka alla 94 eurot megavatt-tunni kohta ehk hind kõikus keskmiselt vahemikus 6 eurot kuni 194 eurot megavatt-tunni.

Aprilli saabumisega hakkab kogu Baltikumis suuremat rolli mängima üha kasvav päikeseenergia toodang. See alandab hindu päevasel ajal märkimisväärselt, kuid toob endaga kaasa suurema hinnakõikumise õhtustel aegadel, mil käivituvad kallimad jaamad. Seoses vähese elektriimpordi võimekuse ning oluliselt väiksema hüdroenergia toodanguga Lätis võib ka aprillis oodata päevi, kus päevasel ajal püsib hind madalal, kuid hommikuti ja õhtuti tõuseb börsihind keskpäevaste hindadega võrreldes mitmekordseks.

Mida lähemale jõuame suvele, seda enam tunneme üleval mainitut: taastuvenergiast ei piisa nõudluse katmiseks õhtustel tundidel, kui päikeseenergia toodang kaob. Lisaks pole ühenduste piirangute tõttu võimalik Soomest importida varasemas koguses elektrit, mistõttu tõusevad hinnad õhtutundidel märkimisväärselt rohkem kui tavapäraselt.

Selleks, et hinnata päikesetoodangu lisandumise mõju, saame võrrelda iga tunni keskmist hinda kuu keskmise hinnaga. Nii 2023. kui ka 2024. aasta aprill näitavad sama mustrit: hommikutundidel vahemikus 06.00 kuni 08.00 on elektrihinnad ligikaudu 60% kõrgemad võrreldes kuu keskmisega, õhtuti vahemikus 18.00 kuni 20.00 pea 70% kõrgemad. Näiteks kui aprillis kujuneks kuu keskmiseks hinnaks 100 eurot megavatt-tunni kohta, oleks keskmine elektrihind vahemikus 18.00-20.00 170 eurot megavatt-tunni kohta.

Samas on hinnad tundidel 00.00 – 04.00 läbi aprilli olnud kuu keskmisest kuni 30% soodsamad , ja vahemikus 11.00 – 15.00 koguni 40% kuu keskmisest soodsamad. Eelmiste aastate hinnakäitumine ei ole küll ennustaja tulevikuks, kuid annab selge ettekujutuse, kuidas on aprillikuus mõistlik oma elektritarbimist juhtida.

Erinevalt tormilisest veebruarist oli gaasiturg märtsis rahulikum. Hinnad on 3. märtsi hinnatipust (47 eurot megavatt-tunni kohta) langenud märtsi lõpuks rohkem kui 13% tasemele 40,9 eurot megavatt-tunni kohta. Märtsis mängisid gaasiturul olulist rolli keskmisest soojemad temperatuurid Euroopas, mis vähendasid küttenõudlust. Ühtlasi langetas gaasinõudlust tugev tuuleenergia toodang kogu Euroopas.

Hinnalangusele aitas kaasa ka soodne ligipääs LNGle – erinevatel andmetel imporditi märtsis 15% rohkem LNGd kui veebruaris. Hinda mõjutasid jätkuvalt ka geopoliitilised sündmused: võimalik vaherahu Vene-Ukraina sõjas on tekitanud turuosaliste seas spekulatsioone maagaasivarude taastumise üle Euroopas.

Peale volatiilset veebruari oli märts ka süsinikukvootide turul võrdlemisi rahulik – hinnad liikusid ilma suuremate kõikumisteta ning langesid kuu vaates ligikaudu 6%. Veebruaris tõusis spekulatsioon süsinikukvootide koguse suurenemise üle, mis alandas kvootide hindu veebruari alguse tipust ligikaudu viiendiku võrra. Märtsikuu oli sellest tulenevalt rahulikum: turg hinnastas uut olukorda oma ärimudelitesse sisse, mis omakorda tõi kaasa vähese hinnakõikumise turul. Märtsi lõpuks oli süsinikukvootide hind 67 eurot tonni süsiniku kohta.

Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

Soovid olla kursis energiaturul toimuvaga?  

Liitu ka igakuise ülevaatliku energiaturu LinkedIni uudiskirjaga!