Blogi

Enefit tehnoloogiapark loob töökohti ja aitab viia ellu rohepööret

Äri

Eesti Energia on viie aasta jooksul Narva külje alla loonud piirkonnas ainulaadse tehnoloogiapargi, mis soodsa elektrihinna ja mitmekülgsete võimalustega meelitab Ida-Virumaale energiamahukaid, ent roheliselt mõtlevaid ettevõtteid ning aitab luua uusi töökohti.

Balti elektrijaama külje alla rajatud Enefit tehnoloogiapark pakub suure energiatarbimisega ettevõtetele edu saavutamiseks ideaalset ökosüsteemi. Tänu otseliinile saavad kliendid 24-30 protsenti soodsama elektri koos kiire liitumisega. Suuremate klientide puhul kulub liitumiseks mõni kuu, väiksema tarbija korral võib see toimuda lausa päevadega. Ühtlasi saavad ettevõtted kasutada häid logistikaühendusi, valvet, piirkonna oskustööjõudu, ent ka keemiatööstuse kõrvalsaadusi nagu gaas, tööstuslik aur, lubjakivi ja tuhk.

Enefit tehnoloogiapargi äriarenduse eest vastutav Norman Leemets sõnas, et eesmärk on aidata suure tarbimisega ettevõtetel ellu viia rohepööret, pakkudes efektiivseid ja ringmajanduse põhimõttel toimivaid lahendusi.

„Tehnoloogiapargi teeb eriliseks sünergia, mis võimaldab kõigil osapooltel oma eesmärke edukamalt saavutada,“ ütles Leemets. „Energiaettevõttena pühendume klientidele ja oma tegevuse muutmisele keskkonnasõbralikumaks. Uuteks investeeringuteks annavad motivatsiooni ja kindlust just klientide usaldus, kes enda tuleviku tehnoloogiapargiga seovad. Samal ajal tekivad koostöökohad tehnoloogiapargi klientide vahel, kus näiteks ühe ettevõtte jääksoojus saab olema teise tarbija tootmise sisend.“

Energiatootmine muutub suurte sammudega rohelisemaks

Tänu suurklientide usaldusele saab Enefit tehnoloogiapark välja arendada integreeritud roheenergia keskuse, mis toob kokku tuule- ja päikesepargi toodangu, suurkliendi tarbimise ning Eesti Energia hübriidjaamad, mille puhul on plaan tootmine viia järk-järgult üle taastuvatele allikatele.

Tarbitud elektri süsinikujälg on tehnoloogiapargis tegutsevate ja sellega liitumist plaanivate ettevõtete jaoks üha olulisem küsimus. Narva elektrijaamu arendava ja opereeriva Enefit Poweri juhatuse esimehe Andres Vainola kinnitusel on lühikese ajaga astutud suuri samme keskkonnakoormuse vähendamiseks ja lähiaastail plaanitakse kiiret arengut jätkata.

„Enefit Power on oma kõige uuemad energiatootmisvõimsused Auvere, Eesti ja Balti elektrijaamas ehitanud ümber hübriidelektrijaamadeks,“ lausus Vainola. „Eesti kõige uuemas elektrijaamas Auveres on meil võimekus kasutada põlevkivi vaid 15-20 protsendi ulatuses, ülejäänuks saame kasutada jäätmepuitu ja uttegaasi. Narva külje all Balti elektrijaamas on see osakaal 30 protsenti, kuid nelja-viie aasta pärast suudame seal elektrit toota ka ilma põlevkivita. Samal suunal liigume samuti Auveres asuvas Eesti elektrijaamas.“

Lisaks käib töö selle nimel, et ühendada otseliiniga tehnoloogiapark ja aastas 7 GWh elektrienergiat tootev Narva tuulepark. Sarnaseid võimalusi plaanitakse pakkuda ka Enefit Greeni tuuleparkide läheduses, mis avardaks otse roheenergiat tarbida saavate ettevõtete hulka veelgi. Need aga ei saa olla nii suure energiavajadusega kui tehnoloogiapargis Narva külje all, kus lisaks tuuleenergiale on kasutada ka juhitavad võimsused elektrijaamade näol.

Uued ja mitmekesised töökohad Ida-Virumaale

„Narva elektrijaamade uuendamine ja nende juurde tööstuse arendamine on kasulik kogu Eestile. Viimase aja kõrgete elektrihindade põhjus on nii taastuva kui juhitava energia puudus. Hübriidjaamadega pakume puhtamat ja seega odavamat juhitavat energiat, mis aitab energiahindu muuta korraga madalamaks ja prognoositavamaks,“ märkis Vainola.

Parimate võimaluste loomine klientidele ja taastuvenergia võimsuste suurendamine on tehnoloogiapargi arendamisel prioriteet, kuid vähemtähtis pole kasu toomine kohalikule kogukonnale.

„Iga potentsiaalse partneriga läbi rääkides peame silmas, mida tema kolimine tehnoloogiaparki annab kohalikule kogukonnale. Mõtleme läbi näiteks planeeritavad hästitasustatud töökohad, maksud kohalikule omavalitsusele ja riigile ning mõju taastuvenergiale ülemineku kiirendamisele,“ näitlikustas Leemets. „Oluline on ka ettevõtete tegevusvaldkondade mitmekesisus, et soodustada kõrget lisandväärtust loovate töökohtade lisandumist erinevates valdkondades ja seega reaalsete sammudega vähendada sõltuvust energeetika- ja keemiatööstusest ning hajutada inimeste jaoks riske.“

Tihe koostöö Narva tööstuspargi ja Narva linnaga

Tihedat koostööd teeb Enefit tehnoloogiapark sihtasutusega Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (IVIA), mis arendab Balti elektrijaama külje alla laiamahulist Narva tööstusparki. Mullu sõlmisid Enefit Power, IVIA, Narva linn ning tööstuspargis tegutsevad ettevõtted Aquaphor ja MAST Europe viiepoolse ühiste kavatsuste protokolli, millega võttis rahalised kohustused ka linn. IVIA eestvedaja Teet Kuusmiku sõnul viib see koostöö kohaliku omavalitsusega uuele tasemele, näidates pikaajalist pühendumist.

„Ettevõtete hulk, kes Narva tööstuspargis kinnistu omandanud ja investeeringuid planeerib, kasvab pidevalt,“ ütles Kuusmik. „Nende jaoks on lisaks soodsale elektrile ligipääs taristule alates veest, lõpetades keskküttega. Ettevõtte asumine elektritootmise lähedal tähendab lisaks paremale hinnale ka väiksemaid riske kõrge varustuskindluse näol.“

Endise Narva karjääri territooriumile planeeritakse 1500 hektari ehk kahe Jõhvi linna suurust agroparki, mis annaks põlevkivi kaevandamise lõppemise järel rekultiveeritud aladele uue mitmekülgselt kasuliku funktsiooni. Projekt pole mastaapne mitte ainult Baltimaade, vaid terve Läänemere piirkonna kontekstis. Agropargis tegutsevad ettevõtted saaks kasutada ära nii elektrijaamade jääksoojuse kui tarbida elektrit otseliini kaudu.

„Agropargi kontseptsioon näeb ette maksimaalset ringmajandust, mis ise jäätmeid ei tooda. Tootmisel kasutatakse kohalikku elektrit ja soojust, millest valmivad kohalikud toiduained ja muud tooted. Selle tegevused jäägid aga töödeldakse näiteks biogaasiks või söödaks,“ kirjeldas Kuusmik. „Vanade karjäärialade jaoks on see kõige mõistlikum lahendus üldse.“

Lisaks Ida-Virumaale arendatakse Enefit tehnoloogiaparki ka Enefit Greeni Iru soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama juures. Jaam toodab samaaegselt nii elektrit kui ka kaugkütte soojusenergiat Tallinna linnale. Tänu kaasaegseimale WtE (Waste-to-Energy – jäätmed energiaks) tehnoloogiale on majapidamisjäätmete prügimägedele ladustamine viidud Eestis miinimumini, tagades keskkonnasõbralikuma ja puhtama tuleviku. Elektrijaama elektritootmise võimsus on 17 MW, pakkudes võimalust ühendada suured üle 10 MW tarbijad otse elektrijaamaga.