Blogi

Eestimaa kauneid rannapiirkondi külastades jäävad ikka ja jälle silma võimsad ja suursugused tuulegeneraatorid. Mis viisil aga näiteks Virtsus, Paldiskis ja Aulepas nähtavad tuulikud töötavad?

Käigukastid ei ole ainult autode mängumaa

Elektrituulikute tööpõhimõte on üpriski lihtne. Kolm aerodünaamilise ehitusega laba püüavad kinni liikuva õhu ning rakendavad seda elektrienergia genereerimiseks.

Tuulik koosneb väliselt kahest komponendist – tiivikust ja gondlist. Gondli sees asuvad erineva kiirusega pöörlevad võllid, generaator ning nendevaheline käigukast. Tuul paneb tiiviku labad keerlema, mis omakorda panevad pöörlema tuuliku sees olevad võllid. Need käivitavad seejärel generaatori, mille toodetud elekter edastatakse energiamuundurile. Viimase ülesandeks on energiat laiemaks kasutuseks valmis kohandada.

/-/doc/8457332/blog/tuulelugu-800x500.png

Elektrienergia toodetavat kogust aitavad tuulikutel määrata neli kriteeriumi. Need on võimsus, tuule kiirus, labade raadius ja õhutihedus. Enne tuuliku installeerimist tuleb esmalt üle vaadata planeeritav asukoht ning sealsed tuuletingimused.

Tuuliku võimsus ja labade mõõtmed valitakse vastavalt tootmisvajadusele. Kõige efektiivsemad on kõrged tuulikud, mis püüavad õhumasside liikumist tugevamalt ja stabiilsemalt kui väiksemad.

Tuulikute ümber pöörlevaid müüte ei tasu uskuda

Elektrituulikute puhul levib müüt, et mida suurem tuul, seda rohkem elektrit ka toodetakse. Reaalsuses lülitakse tuulikud välja kui tuul ületab 25 m/s kiiruse, sest võib kaasa tuua elektri ületootmise ning tuulikukahjustused. Tiivikud hakkavad tööle alates 3,5m/s ning optimaalseimaks tuulekiiruseks on 12-13 m/s. Seda muidugi vaid juhul, kui süsteem on seadistatud vastavalt piirkonna keskkonnatingimustele.

Ülemaailmselt liigutakse aina enam puhtama elektritoodangu suunas, mis tähendab tuuleenergiale väga helget tulevikku. Tehnoloogia odavneb ning areneb samakiires tempos, mis võib Eesti näitel varsti tuua ka uute tuuleparkide rajamise, mis aitaksid omakorda kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele. Eesti Energia sõnul võiks aastaks 2030 Eestis olla vähemalt üks meretuule park.

Koduaia tuulikud võivad tulevikus kindlasti levima hakata, ent hetkel on sellise tehnoloogia rakendamine eratarbija jaoks veel liiga kallis.

Eelmise aasta lõpus oli Eestis kokku 139 funktsioneerivat elektrituulikut, mis tootsid aastaga kokku 590 GWh elektrienergiat, moodustades enam kui 1/3 taastuvenergia kogutoodangust.