Uudised

Eesti Energia kontserni müügitulud ulatusid 2022. majandusaastal 2218,2 miljoni euroni, kasvades aastaga 69,0%. Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 420,4 miljonit eurot (+32,4% aastases võrdluses), korrigeeritud EBITDA\* aga 333,0 miljonit eurot (+37,0%). Kontserni puhaskasum tõusis 215,7 miljoni euroni (+93,5% aastases võrdluses), korrigeeritud puhaskasum aga 128 miljoni euroni (+247%).

* - korrigeeritud EBITDA ja korrigeeritud puhaskasum võeti kasutusele alates 2022. aasta I kvartalist, et esitada EBITDA ja puhaskasum normaliseeritud viisil parema võrreldavuse nimel, kust on eemaldatud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutised kõikumised.

Kontserni finantsnäitajad

Eesti Energia 2022. aasta müügitulud ja EBITDA on võrreldes 2021. aastaga oluliselt tõusnud, enim on oma panuse andnud elektri ja maagaasi segmendi tulud ja kasumid koos teiste toodete ja teenustega. Jaotussegment koos põlevkiviõliga näitas kasumireal langust, mis aga kontserni üldtulemusele liiga olulist mõju ei avaldanud.

Elektrisegmendi tulude kasvu toetas jaemüügi tugev tootlus ja suurem tootmisvarade tootlikkus ning kõrge elektrihind. Elektrisegmendi EBITDA-t mõjutasid lisaks pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) tuletisinstrumentide õiglase väärtuse mitterahalised ajutised kõikumised. PPA tuletisinstrumentide ajutised kõikumised ulatusid 2022. aastal 87,4 miljoni euroni.

Jaotussegmendi EBITDA langes oluliselt vaatamata kõrgemale müügitulule ja müügihinnale koos müügimahtude mõningase langusega. Segmendi EBITDA-t mõjutasid turuhinnaga tagasi ostetavad võrgukadude elektrikulud. Põlevkiviõli segmendi EBITDA langes vaatamata suhteliselt stabiilsetele müügikogustele ja -tulule ning oluliselt kõrgemale müügihinnale. Segmendi EBITDA-t hoiavad tagasi aasta tagasi madalamalt hinnatasemelt tehtud riskimaandamistehingud vastavalt kontserni riskimaandamisstrateegiale, samas kui kulubaas on püsinud stabiilsena. Maagaasi segmendi müügitulu kasvas märgatavalt tänu oluliselt kõrgemale müügihinnale, kuigi müügimahud olid väiksemad. Segmendi EBITDA tõusis positiivseks, kusjuures suurim mõju oli realiseerimata riskimaandustehingutel. Muu segmendi tulemuslikkust mõjutas peamiselt uus tuluvoog, sageduse taastamise reservi (FRR) teenus.

Majandusaasta investeeringud ulatusid 447 miljoni euroni, mida on 76,6% rohkem kui aasta varem. Investeeringute kasv tulenes peamiselt taastuvenergia investeeringutest uutesse tuule- ja päikeseparkidesse. Kalli elektrihinnaga keskkond toetab kontserni käimasolevaid investeeringuid jätkuvalt. Investeeringud aitavad suurendada energiasõltumatust ning soodsa ja keskkonnasõbraliku elektri tootmist meie piirkonnas.

Elektrienergia segment

Eesti Energia elektrienergia müügitulu kasvas aastaga 93,2%, jõudes 1,480 miljoni euroni. Kontserni keskmine elektrienergia müügihind ilma tuletisinstrumentide mõjuta oli 145,8 EUR/MWh (+87,9% võrreldes möödunud aastaga). Võrdluseks tõusis Nord Pooli Eesti piirkonna 2022. aasta keskmine elektrienergia turuhind tasemeni 192,8 EUR/MWh (+122,3% võrreldes eelmise aastaga). Kontserni keskmine elektrienergia müügihind tõusis turu keskmisega võrreldes vähemal määral jaemüügilepingute tõttu, kus elektrihind on fikseeritud. Sellised lepingud moodustavad jaeportfellist ligikaudu poole. Elektrienergia müügimaht oli 10,5 TWh (aastane tõus +11,7%), millest jaemüük moodustas 9,9 TWh (+14%). Elektritoodang kasvas 6,3 TWh-ni (+20,0% aastatagusega võrreldes), mis on otseselt tingitud suuremast tootmisest kontserni paindlikes elektritootmisüksustes (põlevkivil põhinevad hübriidelektrijaamad), vaatamata kõrgele CO2 hinnale. Kuigi CO2 saastekvootide hinnad jäid 2022. aastal kõrgeks, valdavalt vahemikku 70–100 eurot, oli elektrihinna tõus tingitud peamiselt gaasihindadest, mis suurendasid gaasiküttel töötavate elektrijaamade muutuvkulusid ja võimaldasid seeläbi kontserni paindliku toomispargi elektrienergia pääsemist turule. Kontserni juhitavad elektritootmisüksused (põlevkivil põhinevad hübriidelektrijaamad) tootsid 2022. aastal ca 4,8 TWh elektrit vs 2021. aasta 3,6 TWh-ga. Taastuvelektri toodang, mis sisaldab elektri tootmist tuulest, päikesest ja puidujäätmetest, ulatus 1,5 TWh-ni ja vähenes 2021. aastaga võrreldes 0,1 TWh võrra peamiselt ebasoodsate tuuleolude tõttu.

Elektrienergia segmendi EBITDA-ks kujunes 286,1 miljonit eurot (+31,5% aastaga), seda peamiselt tänu realiseerunud riskimaandamistehingutele (mõju +124,5 miljonit eurot aastases võrdluses) ja suuremale müügimahule (mõju +24,3 miljonit eurot). Negatiivset mõju avaldasid suuremad muutuvkulud (aastases võrdluses -19,3 miljonit eurot) ja püsikulud (aastases võrdluses -28,8 miljonit eurot). Suurem muutuvkulu tuleneb kallist CO2 ja elektri ostuhinnast, kuna elekter turupõhiste jaemüügilepingute jaoks ostetakse turult praeguse kõrge hinnataseme juures. Aasta korrigeeritud EBITDA (korrigeeritud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutiste kõikumiste eemaldamisega) oli 198,7 miljonit eurot (+38,9% aastaga), samas kui 2021. aastal oli see 143,0 miljonit eurot.

Jaotussegment

Eesti Energia tulud jaotussegmendist ulatusid 2022. aastal 242,1 miljoni euroni (+3,7% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes). Jaotusmaht vähenes aastaga 6,5% ja ulatus 6,7 TWh-ni. Keskmine jaotusmüügi hind ehk tariif oli 36,1 €/MWh (aastaga +10,8%). 2022. aastal toimus neli tariifitõusu. Jaotussegmendi EBITDA langes aastaga 85,1 miljoni euroni (-40,3% aastases võrdluses), mis tulenes peamiselt võrgukao elektrikulude negatiivsest mõjust. Negatiivset mõju avaldasid ka pisut väiksemad mahud ja kõrgemad püsikulud, kuid seda vähemal määral kui võrgukaod.

Põlevkiviõli segment

Eesti Energia tulu põlevkiviõli müügist oli 133,2 miljonit eurot (-1,3% aastaga), põlevkiviõli müügimaht aga 405,4 tuhat tonni (-3,4%). Aastane õlitoodang jäi 423,9 tuhande tonni juurde (-3% võrreldes aastatagusega) tänu suuremahulistele remondi- ja rekonstrueerimistöödele. Eesti Energia keskmine põlevkiviõli müügihind ilma tuletisinstrumentide tehingute mõjuta tõusis 565,2 euroni tonnist (+45% võrreldes aastatagusega) tänu toetavatele naftaturuhindadele ja heale nõudlusele kontserni naftatoodete järele, kui võrdlustoodete keskmine hind jäi tasemele 542 EUR/t (+43,6% aastaga). Kontserni keskmine põlevkiviõli müügihind koos tuletisinstrumentide tehingute mõjuga oli 328,6 EUR/t (+2% aastavõrdluses). Maandamistehingute mõju tõttu jäi põlevkiviõli äritegevusest tulenev EBITDA 2022. aastal 12,0 miljoni euroga miinusesse (-248,3%), võrreldes 2021. aasta 8,1 miljoni euroga.

Maagaasi segment

Eesti Energia tulu maagaasi segmendist ulatus 2022. aastal 243,9 miljoni euroni (+161,2% eelmise aastaga võrreldes). Müügimahud langesid (-19,5% võrreldes aastatagusega) 1,9 TWh-ni kõrgemate hindadega seotud nõudluse vähenemise tõttu. Maagaasi keskmine müügihind oli 128,8 €/MWh (aastaga +224,3%). Maagaasi EBITDA kasvas 73,5 miljoni euroni (+1,297,0% võrreldes eelmise aastaga) peamiselt suuremate realiseerimata tuletisinstrumentide positiivse mõju tõttu.

Muu segment

Kontserni muude toodete ja teenuste EBITDA ulatus 2022. aastal 20,6 miljoni euroni (+91,4% aastaga). Suurim negatiivne tegur tuli soojuse müügist, kus EBITDA vähenes 7,3 miljoni euro võrra kõrgemate muutuv- ja püsikulude tõttu. Suurima positiivse mõjuga oli uus sageduse taastamise reservi (FRR) teenus, mis andis EBITDA-sse 17,1 miljonit eurot. FRR on teenus, mida kontserni paindlikud hübriidelektrijaamad on aasta algusest alates Soome ja Eesti põhivõrguettevõtjatele pakkunud. Teenuse olemus on pakkuda põhivõrguettevõtjale täiendavat võimsust elektrisüsteemi sageduse tasakaalus hoidmiseks, koormates tootmisüksuseid vastavalt vajadusele üles või alla.

Kapitalikulud

Kontserni kapitalikulud ulatusid 2022. aastal 447 miljoni euroni (+76,6% eelmise aastaga võrreldes). Investeeringud taastuvvarade arendustesse (161.2 miljonit eurot aastaga, +280%) on tõstnud elektrijaotusvõrgu investeeringud kolmandale kohale (125,5 miljonit eurot aastaga, 24%). Jaotusvõrgu investeeringud on suures osas suunatud liitumispunktide parandamisele, et saaks täiendavat päikeseenergia tootmisvõimsust jaotusvõrku ühendada. Investeeringud muudesse arendusprojektidesse kasvasid 127 miljoni euroni, millest suurim osa läks uue Enefit-280 keemiatehase ehitusele (81,8 miljonit eurot). Uus Enefit-280 pürolüüsitehas peaks valmima 2024. aastal ja tõstma põlevkiviõli aastatoodangu 700 000 tonnini, olles samas nurgakiviks senise põlevkivist vedelkütustele ja elektrile orienteeritud tootmise muundumisel ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks, mille eesmärk on süsinikujalajälg 2045. aastaks nulli viia.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

1. aasta lõpu seisuga oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 280,5 miljonit euro väärtuses. Eesti Energial oli 2022. aasta 31. detsembri seisuga kasutada kokku 495 miljoni euro väärtuses pangalaene, millest 250 miljonit eurot moodustasid käibevõlakirjad ja 245 miljonit eurot mitme vastaspoolega sõlmitud pikaajalised laenulepingud. Eesti Energia netovõlg oli 774 miljonit eurot, netovõla ja EBITDA suhe kasvas tugevate äritegevuse rahavoogude tulemusel 1,8-kordseks (korrigeeritud EBITDA baasil 2,3-kordseks) võrreldes ettevõtte 3,5-kordse finantspoliitilise eesmärgiga.
2. veebruaril 2023 allkirjastas Eesti Energia jätkusuutlikkusega seotud amortiseeruva tähtajalise laenulepingu summas 600 miljonit eurot. Tagatiseta laenu tähtaeg on 5 aastat. Laen on jätkusuutlikkusega seotud kahe ESG KPI kaudu: 1., 2. ja 3. ringi heitkoguste süsinikuintensiivsus ning iga-aastane taastuvenergia võimsuse lisandumine. Tähtajalise laenu eesmärk on eelkõige refinantseerida 2023. aasta septembris aeguvat 500 miljoni euro suurust võlakirja ning toetada Eesti Energia süsinikuneutraalsuse strateegiat.

Standard & Poor'si reiting Eesti Energiale on BBB- (negatiivne) ja Moody'se oma Baa3 (stabiilne). Eesti Energia finantspoliitika eesmärk on säilitada investeerimisjärgu krediidireiting ja pikaajaline 3,5-kordne netovõlg EBITDA suhtes. Eelolevaks kvartaliks eeldame netovõla/EBITDA suhtarvu suurenemist, kuna kontsern jätkab investeeringute elluviimist ning käibekapitalinõuded (sh CO2 kvootide ostmine) mõjutavad rahapositsiooni eeldatavalt negatiivselt.

Üldiselt hindab kontserni juhtkond, et kontsern on praeguse väga muutliku keskkonna suhtes hästi tasakaalustatud, kuna varade struktuur on mitmekesine.

Väljavaade

Juhtkonna ootus on, et 2023. aastal Eesti Energia müügitulu, EBITDA ja investeeringud tõenäoliselt suurenevad (määratletud kasvuna vähemalt 5%) võrreldes 2022. aasta näitajatega.

Eesti Energia avaldab auditeeritud aruande 2023. aasta aprillis.

Elektri, CO2 ja nafta hinnariski maandamiseks teeb Eesti Energia tuletistehingud. Kontserni riskimaandamispositsioon elektrienergia tootmiseks 2023. aastal oli 2,4 TWh (keskmise hinnaga 201,7 EUR/MWh) ja 2024. aastaks 0,5 TWh (keskmise hinnaga 149,6 EUR/MWh). Kontserni elektrienergia jaemüügi riskimaandamispositsioon oli 2023. aastaks 4,0 TWh (keskmise hinnaga 103,3 EUR/MWh) ja 2024. aastaks 3,1 TWh (keskmise hinnaga 67,7 EUR/MWh).

Põlevkiviõli riskimaanduspositsioon oli 2023. aastaks kokku 364,3 tuhat tonni (keskmise hinnaga 342,1 eurot tonn) ja 2024. aastaks 315,0 tuhat tonni (keskmise hinnaga 403,9 eurot tonn). Tööstusbensiini riskimaanduspositsioon oli 2023. aastaks kokku 58,0 tuhat tonni (keskmise hinnaga 456,2 eurot tonn) ja 2024. aastaks 49,7 tuhat tonni (keskmise hinnaga 586,1 eurot tonn).

Kontserni positsioon 2023. aasta CO2 saastekvootides on 3,5 miljonit tonni keskmise hinnaga 63,8 EUR/t (sisaldab tähtpäevatehinguid, investeeringutoetusena saadud tasuta lubatud heitmekvoote ja eelmiste perioodide kasutamata kvootide ülejääki).

Eesti Energia 2022. aasta auditeerimata aruanne ja esitlus investorile on leitavad Eesti Energia kodulehelt.

Investorid on kutsutud 2022. aasta majandustulemusi arutama 1. märtsil 2023 kell 11.00 Londoni aja järgi, 12.00 Frankfurdi aja järgi ja 13.00 Tallinna aja järgi. Osalemiseks palume . Konverentskõnega liitumiseks vajalikud andmed saadetakse pärast registreerimist.