Oktoobriga võrreldes langes Eesti elektrihind novembris 9,6% võrra, püsides keskmiselt 82,56 eurot megavatt-tunni tasemel. Eelmise aasta novembriga võrreldes oli elektrihind sel aastal 21,5% võrra odavam (2023. aastal 105,2 eurot megavatt-tunni kohta). Hinnalangust aasta võrdluses mõjutasid keskmiselt soojemad temperatuurid ning piirkonna kasvanud taastuvenergia toodang.

Kõige kallimad elektrihinnad esinesid möödunud kuul kellaaegadel 14.00 – 18.00, mil hind püsis keskmiselt üle poole võrra (54,3%) kõrgem kuu keskmisest hinnast ehk 127,4 eurot megavatt-tunni eest. Need üldiselt tunnid kui tarbimine püsib kõrgel. Tunnihinnad olid kõige soodsamad vahemikus 00.00 – 04.00, mil keskmine hind oli kuu keskmisest üle poole võrra (59.3%) madalam, tasemel 33,59 eurot megavatt-tunni kohta.

Eelmiste aastate põhjal võib oodata sarnase hinnakäitumise jätkumist. Näiteks 2023. aasta detsembrikuul püsisid elektrihinnad vahemikus 14.00 – 18.00 ligi kolmandiku võrra (28,9%) kõrgemad kuu keskmisest hinnast ning vahemikus 00.00 – 04.00 üle kolmandiku võrra (37,5%) madalamad.

Nädalapäevade lõikes püsivad elektrihinnad kõige soodsamad laupäeviti ja pühapäeviti. Hinnad neil päevadel olid keskmiselt ligikaudu poole odavamad kuu keskmisest hinnast - Laupäeviti oli hind keskmiselt 48% kuu keskmisest odavam, pühapäeval 51%. Kõige kallimateks nädalapäevadeks kujunesid teisipäev, kolmapäev ja neljapäev, mil hind oli keskmisest üle kolmandiku (37,5%) võrra kallim. Esmaspäev ja reede jäid novembris keskmise hinna lähedale.

Võrreldes eelmise aasta novembriga on tuule-, päikese – ja põlevkivienergia dünaamika oluliselt muutunud. Tuuleenergia toodang ulatus tänavu novembris 171 gigavatt-tunnini, mida on ligikaudu kolm korda rohkem võrreldes eelmise aasta novembriga. Päikeseenergia toodang ulatus lühemate päevade tõttu 16,1 gigavatt-tunnini. Koguseliselt on seda küll vähe, kuid võrreldes 2023. aasta novembriga on toodag kasvanud pea kahekordseks. Põlevkivist elektri tootmine langes novembris mullusega võrreldes enam kui poole võrra ning ulatus 118 gigavatt-tunnini elektrit.

Eesti elektrinõudlust kattis suuremas osas välimaalt saabuv import, tuuleenergia ja põlevkivielekter. 2024. aasta novembris kattis 43,8% Eesti elektritarbimisest elektri import (2023. aastal 49,5%), 23,7% tuuleenergia (2023. aastal 7,5%), 16,4% põlevkivielekter (2023. aastal 26,3%) ning 5,9% biomass (2023. aastal 8,8%). Ülejäänud energiaallikate osakaal jäi marginaalseks. Eesti elektritoodang moodustas novembris kokku 404,4 gigavatt-tundi, mis kattis tarbimisest pisut enam kui poole.

Elektrihinnad Lätis ja Leedus püsisid novembris Eestiga sarnased, vastavalt 88,75 eurot megavatt-tund ja 88,66 eurot megavatt-tund.

Hinnavahet mõjutasid peamiselt elektrivõrgu hooldustööd Eesti ja Läti vahel, mis piirasid ajutiselt nendevahelisi ülekandevõimsusi. Selle tulemusena jõudis nii Lätti kui ka Leetu vähem konkurentsivõimelist elektrit Soomest.

Kuu lõpus kergitasid elektrihindu ka ajutiselt rivist väljas olnud Soome tuumareaktorid Olkiluoto-3 ja Loviisa-2, mis vähendasid märgatavalt piirkonna tootmisvõimsust.

Soojuselektrijaamadele vajaliku maagaasi keskmine hind Hollandi TTF börsil oli novembris 45,01 eurot megavatt-tunni eest.

Kui veel eelmisel kuul prognoositi, et maagaasi hinnad jäävad lähikuudel 40–41 eurot megavatt-tunni juurde, siis nüüd näitavad tulevikutehingud (futuurid), et tuleval talvel kõigub maagaasi hind 48–49 euro vahemikus megavatt-tunni eest. Lähiaja hinnakasv on tingitud madalast tuuleprognoosist ja sellest tulenevast madalamast tuuleenergia tootlikkusest kogu Euroopas. Lisaks kergitab hind ebatavaliselt külm ilm Euroopas, mis on suurendanud vajadust gaasipõhise elektritootmise järele. Selle tulemusena on gaasivarud, mis püsisid varem viie aasta keskmisest kõrgemal tasemel, langenud nüüd alla hooajalise tavapärase taseme.

CO₂ saastekvootide keskmine hind oli novembris 67,51 eurot tonni kohta. Tulevikutehingud viitavad, et hind püsib sel aastal 69 euro tasemel.

Elektrihindade kallinemine talve alguses on igal aastal tavapärane nähtus. Selle tingib kasvanud energiatarbimine ja peamiselt päikeseenergia arvelt vähenenud taastuvenergia toodang. Detsembris võib oodata, et hinnad sõltuvad peamiselt ilmast, kuivõrd see mõjutab olulises mahus nii energiatarbimise kui ka kohaliku tootmise mahu. Pakaseline ning tuulevaikne ilm kasvatab energiatarbimist ning viib hinnad üles. Tuuline ilm toob aga olulise tuuleenergia toodangu kasvu, mis aitab elektrihinda langetada.

Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

Soovid olla kursis energiaturul toimuvaga? Liitu ka igakuise ülevaatliku energiaturu LinkedIni uudiskirjaga!