Võrreldes septembriga tõusis elektri hind Eesti Nord Pooli hinnatsoonis oktoobris 8,9%, jõudes 91,37 EUR/MWh-ni. 2. oktoobri hommikul kõikus elektri hind Eestis mitu tundi 500 EUR/MWh tasemel. Kuu alguses toimunud hinnatõus oli tingitud külmemast ilmast ja tuuleturbiinide tõhususe järsust langusest. Tuuleenergia minimaalne toodang lõi turule taastuvenergia defitsiidi, mis omakorda soosis kallima energia tootmist. Kütteperioodist tingitud suurem nõudlus ja vähenenud tuuletoodang kergitas hindasid märkimisväärselt ning nädala keskmine elektrihind ületas 130€/MWh piiri.

Oktoobri teisel nädalal turg stabiliseerus: tuuleenergia tootmine taastus tavatasemele ja kohalikku tootmist täiendasid põlevkivielektrijaamad. Selle mõjul langesid nädala keskmised elektrihinnad 60€/MWh piirimaile.

Kokku toodeti oktoobris Eestis 402 GWh elektrit, millest 136 GWh tuli tuulest, 59 GWh päikesest ja 35 GWh biomassist. Riigisisene tarbimine ulatus 655 GWh-ni. Võrdluseks – 2023. aastal toodeti Eestis oktoobris kokku 333 GWh energiat (+17%).

Keskmised elektrihinnad püsisid Balti riikides sarnased, 91,38 EUR/MWh tasemel. Kuu alguses esines hinnatõus 500 EUR/MWh tasemeni ka teistes Balti riikides. Hinnatõusu mõjutasid suurenenud nõudlus ja vähenenud kohalik tootmine. Ühtlasi jäid oktoobrisse Soome tuumaelektrijaamade hooldused ja Balti riikides soojuselektrijaamade planeeritud hooldustööd.

21.–27. oktoobril tuginesid Balti riigid rohkem kohalikule tootmisele, kuna toimusid NordBalti (Rootsi-Leedu) ühenduse plaanilised hooldustööd. See kergitas nädala keskmised elektrihinnad Baltikumis 120€/MWh kanti. Rootsi-Leedu 700 MW ühendus on üks suurimaid hinnamõjutajaid Baltikumis.

Hollandi TTF-i kaubandussõlmes oli maagaasi keskmine hind 40,48 EUR/MWh. Futuurid viitavad, et hinnad püsivad sellel talvel tõenäoliselt 40–41 EUR/MWh vahemikus. Euroopa gaasimahutid on novembri seisuga 95% täis.

CO₂ kvootide keskmine hind oktoobris oli 64,47 EUR/t. Tulevikutehingute järgi on oodata, et see jääb sel aastal ligikaudu 61–62 EUR/t tasemele.

Jahenevad temperatuurid ja lühemad päevad toovad kaasa elektrinõudluse suurenemise. Vähem valget aega päevas ning sagedane pilvisus vähendab päikeseelektrijaamade efektiivsust. Suurenev nõudlus ning vähenev pakkumine toob reeglina kaasa elektri turuhinna tõusu. Samas saabuvad sügisperioodiga tuulisemad ilmad, mis mõjuvad kasvava tuuleeneergia tootmismahtude tõttu elektrihinnale positiivselt. Lähitulevikus sõltuvadki elektrihinnad üha enam tuule- ja hüdroenergia tootmisest, energiaimpordist naaberriikidest ja soojuselektrijaamade tootmiskuludest.

Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

Soovid olla kursis energiaturul toimuvaga?

Liitu ka igakuise ülevaatliku energiaturu LinkedIni uudiskirjaga!