Kuna üheksa kuud aastas peame siinses kliimas mõtlema pigem sellele, kuidas elamine soojaks kütta, tabab kuumalaine eestlast tihti kui välk selgest taevast. Õnneks pole kodu jahutamisele mõtlemiseks kunagi liiga hilja.

Parim nipp, kuidas temperatuuriprobleeme oma kodus juba eos ennetada, on maja või korteri jahutamisele mõelda juba enne selle ostu, üürimist või ehitamist.

Eriti hea on mõelda see aspekt läbi juba ehitusjärgus. Palju sõltub materjalide valikust ning uste-akende paigutusest ilmakaarte suhtes. Kui olete maja ehitamas, tasub kaaluda võimalust ehitada eramu, kus temperatuur püsib ka suvel jahedana.

Korterit ostes või üürides tuleks esimese asjana jälgida akende asetust ilmakaarte suhtes. Kõige mõistlikum on leida korter kus aknad on ida-lääne suunal. Suured aknad lõunasuunas võivad olla küll ilusad, aga on sageli just liigsoojade tubade tekkepõhjus

Kui aga enda jahutamiseks parajasti uut korterit või maja osta plaanis pole, siis siit leiad mõned energiasäästlikudnipid, mis aitavad eluruumid suvekuumas jahedana hoida.

Kardinad võiksid olla heledad ja ei tohiks valgust läbi lasta. Hele kardin peegeldab päikesevalgust, tumedad toonid aga imavad soojuse endasse. Lisaks kardinatele kaitsevad liigse soojuse eest ka rulood, ribikardinad, akende kohale paigaldatud päikesevarjud, päikesekaitse klaasid ja kiled.

Õhuleke on üürnike ja omanike vaenlaseks nii talvel kui suvel. Talvel liigub soe õhk välja ja suvel jääte nii jahedast õhust ilma. Aga kuhu õhk siis kaob? Tihti kaob jahe õhk suvel välja kohtade kaudu, kuhu esimese hooga kiigata ei taipagi näiteks ahju või kamina siibri kaudu. Pahalasteks võivad osutada aga ka uste-akende tihendid.

Kindlasti olete märganud kui tapvalt kuumaks kütab päike kas maja pööningu või väljaehitatud ärklikorruse? Kui kuumalaine korral katuse alla jalgagi tõsta ei saa, on see märk sellest, et pööning vajab soojustamist. Pööningu soojustamine aitab vältida ka maja ülemiste korruste liigset kuumenemist.

Kui kuumus käib üle pea ja võtab mõistuse, ei tasu häbeneda ka jahutusseadme ehk konditsioneeri ostmist. Konditsioneer on ehk kõige tõhusam lahendus, mis paneb kuumusele koheselt pidurit, ühe nupuvajutusega.

Konditsioneer ehk kliimaseade on muutunud ka Eesti kodudes üha populaarsemaks, sest lisaks mugavale jahutusele saab paljude õhukonditsioneeridega oma kodu ka mõõdukalt kütta. Seega on seade kasulik nii suvel kui ka talvel. Kaasaegsed seadmed on säästlikud ja tõhusad ning tagavad alati ühtlase temperatuuri ja meeldiva sisekliima.

Kodudes on kõige populaarsemad seinamudelid, mille eeliseks on soodne hind ja lihtne paigaldus. Seinamudel vajab vaid ühte ruutmeetrit vaba seinapinda ja paigaldus võtab asjatundlikel tehnikutel aega umbes päeva.

Üheks suurimaks energiaröövliks on meie enda mugavus. Nii nagu välikohvikute terrassidel on üha enam soojustusseadmeid pole harvad ka juhused, kus aias aega veetev majaomanik lamamistooli kõrvale ventilaatori toob.

See on aga äärmiselt energiakulukas ja väheefektiivne. Rõdul või aias mõnuledes on targem istuda varjus, muretseda päiksevari või endale lehvikuga tuult teha.

Kindlasti olete viibinud situatsioonis, kus satute troopilisest kuumusest jääkülma bussi või kaubanduskeskusesse. Jahutusseadme eesmärgiks ei tohiks olla üleliigne jahutamine.

Ehkki soovitatav temperatuur siseruumides on 21-22 kraadi, siis suvel tasuks temperatuuri siiski tõsta, et erinevus välisõhuga poleks kardinaalselt erinev. Järk-järgult temperatuuri reguleerides harjub ka soojema toaga. Tasub silmas pidada, et iga kraad alla 25C tõstab energiakulu 3-5%

Loen jahutusseadmetest lähemalt