Kombinatsioon kasvanud tuuleenergia toodangust, sademeterohkest ilmast ning madalast tarbimisest tõotab tuua nädalavahetuseks üle pika aja väga madalad elektrihinnad.

Alates nädala algusest on elektrihind Balti riikides stabiilselt langenud. Kui esmaspäeva keskmine börsihind oli Eestis 118,27 eurot megavatt-tunni kohta, siis neljapäevaks langes see juba alla 100 euro piiri. Nõudluse vähenedes ning muude olude püsides langevad päeva keskmised hinnad nädalavahetusel ja sellele järgneval jaanipäeval veel madalamale ja saavutavad madalseisu tõenäoliselt jaanilaupäeval ehk pühapäeval.

Eesti Energia energiakaubanduse juhi Armen Kasparovi sõnul mõjutab hinna langust eelkõige paranenud tuuleolud Balti riikides. „Keskmine Baltikumi nädala tuuletoodangu prognoos on üle mediaani – 389 MW/h. Tuuletoodang hakkab kasvama teisipäeval ning saavutab oma tipu neljapäeval – 770 MW/h, mille järel hakkab tuuletoodang taas langema,“ selgitas Kasparov.

Lisaks mõjutab Kasparovi sõnul hinna kujunemist ka sademeterohke ilm Skandinaavias, kuid jätkuvalt ka EstLink 2 remont. „Näiteks ka tänaste elektrihindade puhul näeme, et kui Soome hind langeb mitmel tunnil lausa miinusesse, siis Baltikumi turg sellest liiga palju osa ei saa. Meie hinnapõhi jääb 20 euro juurde megavatt-tunni eest,“ selgitab Kasparov. „Kui ühenduste võimsus oleks suurem jõuaks ka rohkem Põhjamaade soodsat hüdro- ja tuuleenergiat Baltikumi. Hindasid aitaks ühtlustada ka Soome ja Rootsi tuumajaamade toodang, mis on küll madalate hindade perioodidel mõnevõrra alla koormatud.“

Juuli ja augustikuuks Kasparov suurt hinnalangust ei prognoosi. Tuulised ja päikeselised ilmad võivad tema sõnul tuua küll madalamate elektri hindadega päevi, kuid enamasti jääb õhtuste ja hommikuste tiputundide katmiseks sellest puudu. „Kuniks Baltikumi ühendus Soomega on EstLink 2 rikke tõttu piiratud, jäävad meie päeva keskmised hinnad siiski möödunud aasta omadest enamasti kõrgemaks. Elektri tootmist Baltimaades on veel liiga vähe, seda eriti tuulevaiksete ilmade puhul,“ lisab Kasparov, kelle sõnul katab kodumaine elektritoodang keskmiselt alla poole Balti riikide tarbimisest. Elektrit imporditakse Balti riikidesse maksimaalses võimalikus mahus läbi kõikide ühenduste - Poolast, Soomest ja Rootsist.

„Elektrihinnad püsivad tõenäoliselt päeva lõikes väga volatiilsed ning kõrged hinnad püsivad päevas vaid mõnel järjestikusel tunnil. Seetõttu ei pääse ka gaasi- ja põlevkivijaamad sageli turule. Kõrged tipu elektrihinnad tekivad väga väikeste koguste pealt ja on enamasti seotud tarbimise juhtimisega,“ lisas Kasparov.

…

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.