Sügis algas väga suviselt, kuid mida lähemale jõudis oktoobrikuu, seda külmemaks kujunesid ilmad. Pikaajalised meteoroloogilised prognoosid näitavad siiski, et oktoobris tõotab õhutemperatuur püsida kuni 0,5 °C üle normi ja sademete hulk pikaajalisest keskmisest kuni 5% suurem. Soojem ilm ja suurem sademete hulk tähendab madalamaid energiahindu, kuid järgnevatel kuudel saavad põhiliseks elektrituru mõjutaks olema taastuvenergia osakaal turul ja ülemaailmne geopoliitiline olukord.

Võrreldes augustiga odavnes keskmine elektri hind septembris Nord Pool elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas 21,5%, jõudes 84,15 euroni megavatt-tunni eest.

Hindade langust toetas ühelt poolt Estlink-2 ühenduse taastumine. 4. septembril Estlink-2 kaabli taaskäivitamise järel suurenes soodsa Soome elektri importi Balti riikidesse ligikaudu 44%. Ühenduse taastumise eel, 3. septembri õhtul tõusis elektri tunnihind kuni 500,9 euroni megavatt-tunni eest. Vaid nädal hiljem, 9. septembril, langes päevane keskmine hind vaid 4,8 euroni megavatt-tunni eest.

Septembri alguse järsu hinnahüppe taga oli kõrge elektrinõudlus ja madal taastuvenergia toodang (eelkõige madal tuuletoodang), mistõttu ei suutnud taastuvenergiajaamad katta energiavajadust ning defitsiit tuli kompenseerida kallimate soojuselektrijaamade ja elektriimpordiga. Keskmiselt maksis päikesest ja tuulest toodetud elekter 73 eurot megavatt-tunni eest, soojuselektrijaamadest toodetud elektri hind oli keskmiselt 118 eurot megavatt-tunni eest.

Kuu teises pooles kergitas elektihindu kahe Soome tuumajaama üheaegne turult eemalolek. Esiteks toimusid planeeritud hooldustööd Soomes Loviisa tuumareaktoris. Teiseks, seiskus ka ootamatu rikke tõttu Olkiluoto-2 tuumareaktor.

Eesti tuule- ja päikeseenergia toodang oli septembris 173 gigavatt-tundi, moodustades kogutarbimisest ligikaudu 33% (riigi elektritarbimine oli 530 gigavatt-tundi).

Keskmine elektrihind teistes Balti riikides oli Eestiga sarnane: ligikaudu 84 eurot megavatt-tunnis.

Hollandi TTFi (maagaasi) keskmine hind oli septembris ligikaudu 36 eurot megavatt-tunni eest. Tulevikutehingud viitavad, et talvekuudel peaksid hinnad püsima vahemikus 36–38 eurot megavatt-tunni eest.

Oluliseks Euroopa energiahindade mõjutajaks on olukord Ukrainas ja Lähis-Idas. Sealsed sündmused võivad kaasa tuua ootamatuid hinnakõikumisi.

CO₂ heitekvootide hind püsis septembris 67 euro tasemel tonni CO₂ kohta. Tulevikutehingud viitavad, et sellel aastal võiksid hinnad püsida 63 euro juures. Saastekvootide hinnalangusele aitasid kaasa madalamad gaasihinnad, mis vähendasid CO₂-intensiivset toodangut ning langetasid nõudlust kvootide järele. Ühtlasi aitas hinnalangusele kaasa ka järjest kasvav taastuvenergia toodang, mis tõrjub turult süsinikurohket elektritoodangut.

…

Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.