Teises kvartalis kerkis Eesti elektri hind möödunud aastaga võrreldes 2%. Märkimisväärset mõju hinna kasvule annab Estlink-2 elektriühenduse katkestus, mille tõttu jõuab põhjamaade soodsam elekter vähemal määral Baltimaadesse. Kuniks Baltikumi ühendus Soomega on Estlink-2 rikke tõttu piiratud, jäävad Eesti keskmised hinnad möödunud aasta omadest tõenäoliselt kõrgemaks. Elektri tootmist Baltimaades on veel liiga vähe, seda eriti tuulevaiksete ilmade puhul. Kodumaine elektritoodang moodustab keskmiselt alla poole Balti riikide tarbimisest ning elektrit imporditakse Balti riikidesse maksimaalses võimalikus mahus läbi kõikide ühenduste - Poolast, Soomest ja Rootsist. Kuivõrd elektri tipuhindasid kujundavad reeglina fossiilkütustel põhinevad elektrijaamad, siis on viimastel kuudel elektrihindadele hakanud mõju avaldama ka kasvavad süsinikukvootide hinnad.

Estlink-2 remondi lõpp septembrikuus võib tähendada soodsamate hindade naasmist Eesti turule, kuivõrd ülekandevõimsus Eesti ja Soome vahel suureneb praegusega võrreldes ligi kolmekordseks. Teisalt tähendab sügiskuude saabumine päikeseenergia vähenemist ning jahedamaid ilmasid. Kütteperioodi algus oktoobrikuus toob endaga kaasa elektritarbimise märkimisväärse kasvu ning see võib omakorda hindasid kergitada. Täiendavat leevendust võivad elektrihindadele pakkuda tuulisemad ilmad kuivõrd Baltikumi on valmivate tuuleparkide näol lisandumas arvestataval hulgal uut tuuleenergia toodangut.

Kui veebruarist maikuuni võis Eestis näha elektrihindade langust võrreldes 2023. aastaga, siis alates maikuust on elektrihinnad möödunud aastaga võrreldes kasvanud. Aasta esimese seitsme kuu keskmisena on hinnad püsinud keskmiselt 4% madalamal tänu soojemale talvele, väiksemale fossiilelektri osakaalule ja langenud süsinikukvootide hindadele. Elektrihindasid Baltikumis on samuti mõjutanud täitunud LNG mahutid Kesk-Euroopas ning hüdroreservuaaride kõrge täituvus.

Allikas: Eesti Energia

Aasta alguses toimunud Estlink-2 kaabli katkemine tõi kaasa 650 MW ühenduse kadumise Eesti ja Soome vahel. Sellest tingituna jõudis Eestisse oluliselt vähem põhjamaade elektrit, mis omakorda muutis Eesti energiaturu dünaamikat. Eesti Energia turuanalüütikute hinnangul võis Estlink-2 ühenduse katkemine kergitada teises kvartalis keskmist elektri hinda kuni 24 eurot megavatt-tunni kohta. Juulikuu hinnamõju võis küündida kuni 42 euroni megavatt-tunni kohta. Oluline on märkida, et ühenduse katkemise mõju hindamisel arvestatakse mitmeid erinevaid eeldusi, mis võivad igaüks hinnamõju märkimisväärselt muuta. Estlink-2 kaabli parandustööde valmimist prognoositakse septembri algusesse.

Aasta esimesel seitsmel kuul on Eesti kuine elektrinõudlus püsinud keskmiselt 674 GWh juures, mis on keskmiselt 2% kõrgem kui möödunud aastal. Tõenäoliselt kulgeb elektritarbimine ülejäänud aastast sarnasel tasemel – erilisi muutusi inimeste ja ettevõtete tarbimisharjumustes hetkel näha ei ole.

Euroopa ja Eesti kliimapoliitikas püsib kindel eesmärk – võõrandumine fossiilsetest kütustest ja nende asendamine taastuvenergiaga. Puhas tuule-ja päikeseenergia tootmisvõimsus on kasvamas ning ning fossiilsete kütuste kasutamist pärssivad süsinikukvoodid tõrjuvad turult süsinikuintensiivsed, kuid juhitavad võimsused. Võrreldes 2023. ja 2024. aasta esimest poolaastat, on näha, et fossiilkütustel põhinevate elektrijaamade keskmine kuu elektritoodang vähenes Eestis 12% 216 GWh-ni, keskmine taastuvenergia toodang kuus kasvas aga 25% 123 GWh-ni. Ainuüksi päikeseelektrijaamade tootmisvõimsus on Eestis viie aastaga kasvanud ligikaudu kolmekordseks, lähenedes 680 MW-le.

Juhitamatu taastuvenergia toodangu järjepidev lisandumine toob turule küll konkurentsivõimelise hinnaga elektrit, kuid loob ka tingimused üha volatiilsemate hindade tekkeks. Näiteks seoses rekordiliselt kõrge päikeseenergia toodangumahuga Baltikumis esineb sageli olukordi, kus elektrihinnad on õhtul oluliselt kallimad kui päeval.

Sarnaselt varasematele aastatele, on Eesti jätkuvalt elektri importija. Põhjamaade hüdro-, tuule- ja tuumaenergia ning Läti kevadine hüdrovõimekus tagavad Eestile odavama elektri, millest tingituna püsib import oluliselt kõrgem kui eksport. Juuli lõpu seisuga on Eesti importinud 2.5 TW elektrit, millest 66% Soomest ning 34% Lätist. Eesti ise on elektrienergiat eksportinud 0.46 TW, mis on ligikaudu 4.4 korda vähem kui elektri import. Ekspordist 57% on läinud Läti turule ning ülejäänud Soome. Lätist imporditud elektri osakaal tõenäoliselt ülejäänud aasta jooksul väheneb, kuivõrd sealsed hüdroreservuaarid suve jooksul tühjenevad.

Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.