Energiaturu ülevaade: Fossiilelektri toodangu kasv kergitas veebruari elektrihinnad kõrgele

Elektrihinnad olid veebruaris jaanuariga võrreldes pea 65% võrra kõrgemad, tõustes 151,8 eurot megavatt-tund tasemele (15,2 senti kilovatt-tund). 2024. aasta veebruariga võrreldes oli elektrihind pea kaks korda kõrgem (+101%). Kõrgemate hindade taga oli rohke fossiilkütuste kasutus kogu Baltikumis (nii põlevkivi- kui ka gaasijaamade näol), trendilõhkuvalt madal tuuletoodang, külmadest ilmadest tingitud suurenenud tarbimine ning ülekandevõimsuste piirangud.

Veebruaris osutus tuuletoodang prognoositust oluliselt väiksemaks ning taastuvenergia asemel toetus kogu Baltikum süsinikuintensiivsele fossiilkütustel põhinevale toodangule, mis omakorda mõjutas hindasid erakordselt. Võrreldes eelmise aasta veebruariga oli Baltikumi tuuleenergiatoodang ligi 30% madalam ja seda hoolimata mitmetest regiooni lisandunud tuuleparkidest. Kui 2024. aasta veebruaris toodeti Baltikumis tuulest ligikaudu 418 gigavatt-tundi elektrit, siis tänavu vaid 300 gigavatt-tundi. Samal ajal näeme, et kui tuuleolud on head, toob tuuleenergiatoodang hinnad kogu regioonis ka alla.

Madalas taastuvenergiatoodangus mängis rolli ka hüdroenergia toodang, mis osutus eelmise aastaga võrreldes pea 43% madalamaks – 220 gigavatt-tundi (eelmise aasta veebruaris 387 gigavatt-tundi).

Samal ajal oli fossiilkütustel põhinev toodang (gaas, põlevkivi) kogu Baltikumis nii eelmise kuu kui ka eelmise aastaga võrreldes oluliselt kõrgemal tasemel. 2024. aasta veebruariga võrreldes kasvas fossiilkütustel põhinev toodang selle aasta veebruaris pea 56% võrra suuremaks ning ulatus 944 gigavatt-tunnini (2024. aastal 604 GWh). Elektrihinna kasvu põhjuseid võib näha ka tõusvates gaasihindades, sest pea 67,5% kogu Baltikumi fossiilkütusel põhinevast elektritoodangust tuli Lätis ja Leedus asuvatest gaasielektrijaamadest. Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid maagaasi hinnad 95% võrra kallimad: 25,7 eurot megavatt-tund 2024. aasta veebruaris võrreldes 50,2 euroga megavatt-tund 2025. aasta veebruaris.

8. ja 9. veebruaril leidis aset Balti elektrisüsteemi desünkroniseerimine Venemaast ning sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga. Lahtiühendamise järgselt olid Baltikumi ülekandevõimsused teiste riikidega piiratud ning kogu Balti süsteem opereeris saartalitluses. Piiratud ühendusvõimsuste tõttu esines veebruaris tunde, kus elektri hulgihind muutus mõnel tunnil 20-30 MW pakkumise-nõudluse kõikumise tõttu kuni 30-50 EUR/MWh. Selline tundlikkus kadus suuresti pärast Rootsi ja Poola ülekandevõimsuse taastumist, kuid sagedusreservide hoidmisest tingitud piirangute tõttu mõningane tundlikkus säilib.

Jätkuvalt mõjutab elektri hinda ka Estlink 2 ühenduse puudumine, mis vähendab Baltikumi ühendusvõimsust Põhjamaadega. Estlink 2 puudumise hinnamõju võib suurim olla suvel, kui päikeseenergia toodang päeva lõpus kaob ning sisse tuleb lülitada kallimad juhitavad tootmisüksused.

Veebruar on näide sellest, kuidas vähene taastuvenergia toodang kogu Baltikumis, piiratud ülekandevõimsused ning rohke fossiilkütustel põhinev toodang mõjutavad meie elektrihinda. Märtsiks prognoosime tuuleenergia toodangu taastumist ning ka märgatavat päikeseenergia toodangu kasvu, mis võiksid üldpildis elektrihinda alla tuua.

Jaanuariga võrreldes tarbiti Eestis pea poole vähem tuuleenergiat – Eesti tarbijaportfellist moodustas tuuleenergia 10,7%, jaanuaris oli sama näitaja 23%. Ka vaatamata hiljuti turule lisandunud Sopi-Tootsi tuulepargile, mis lisas Eesti võrku üle 200 MW tuuletootmist, oli tuule osakaal kesiste tuuleolude tõttu selle aasta veebruaris võrreldes eelmise aastaga väiksem (2024. aasta veebruaris moodustas tuuletoodang tarbimisest 12,3%). Fossiilkütuste osakaal tarbimisest tõusis jaanuaris 50% võrra: kui jaanuaris oli fossiilkütuste osakaal tarbimisest pea kolmandik, siis veebruaris koguni 44%. Importelektri maht aga langes ülekandevõimsuste piirangute tõttu.

Eelmises energiaturu ülevaates mainisime, et hinnad püsivad veebruaris kõrged hommikutundidel 07.00 – 09.00 ja õhtupoolikul 16.00 – 18.00 ning odavamad öötundidel vahemikus 23.00 – 04.00. Nii see ka realiseerus: varasemalt mainitud hommikutundidel oli elektrihind 2025 veebruaris kuu keskmisega võrreldes 32% kõrgem, õhtupoolikul koguni 45% kõrgem. Öötundidel osutus hind kuu keskmisega võrreldes 33% odavamaks.

Märtsis võib oodata sarnase mustri jätkumist, kuid päikeseenergia suurenemise tõttu nihkuvad keskmised õhtupooliku kallimad tunnid vahemikku 17.00 – 19.00. Eelmisel aastal osutusid varasemalt mainitud hommikutunnid kuu keskmisega võrreldes 26%, õhtutunnid koguni 43% kallimaks. Öötunnid osutusid 24% odavamaks. Eelmise aasta märts ei ennusta tulevast märtsi, kuid annab hea indikatsiooni oma tarbimise juhtimiseks ning elektri börsihinnalt säästmiseks.

Veebruar oli Euroopa gaasihindade jaoks täis üllatusi: külmad ilmad, poliitilised otsused ning geopoliitikas aset leidvad ebakõlad. Veebruaris oli maagaasi (TTFi) keskmine hind 50,2 eurot megavatt-tunni kohta, mis on pea kaks korda kõrgem kui aasta varem.

Veebruari algul tabas Loode-Euroopat külmalaine, mis suurendas küttenõudlust ja seeläbi ka gaasitarbimist. Samuti aitas gaasihinna kasvule kaasa üldine madal tuuleenergia toodang Euroopas, mis sundis elektritootjaid rohkem gaasipõhist tootmist kasutama.

Nende mõjude tõttu kukkus hoidlate täituvus kiiresti 51%-ni – oluliselt väiksemale tasemele kui samal ajal eelmisel aastal. Turul andis hinnakasvule hoogu juurde ka jaanuaris aset leidnud gaasitransiidi peatamine Ukraina ja Venemaa vahel ning Norra ekspordi vähenemine hooldustööde tõttu. Kõige selle mõjul kerkis gaasi hind veebruari viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele, lausa 59 eurot megavatt-tunni kohta.

Veebruari keskpaik tõi hinnaleevendust - spekulatsioon Venemaa ja Ukraina läbirääkimiste osas tekitas turul lootust pingete leevenemisele, Euroopa Liit arutas gaasihoidlate täitmise nõuete leevendamist ning temperatuurid Euroopas tõusid. See tõi maagaasi hinnale kiire languse - 12. kuni 26. veebruarini langes maagaasi hind ligikaudu 30% oma tipust. Kuu viimastel päevadel kergitasid hüppeliselt maagaasi hinda Ukraina-USA vahelised pinged.

Süsinikukvootide hinnad püsisid veebruari alguses võrdlemisi kõrgel, jäädes keskmiselt tasemele 81 eurot tonni kohta. Veebruari jooksul aga hind langes. Hinnalangusele aitas hüppeliselt kaasa maagaasi hinna kukkumine ning süsinikukvootidega kauplevate institutsioonide tugev müügisurve. Samuti mõjutasid hinda Euroopa Liidu ametnike vihjed võimalike kvoodiga seotud nõuete leevenemise kohta tulevikus. Kuu lõpuks jäi süsinikukvootide hind vahemikku 70 – 71 eurot tonni kohta ehk veebruari jooksul langes kvootide hind ligikaudu 15%.

Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

Soovid olla kursis energiaturul toimuvaga?  Liitu ka igakuise ülevaatliku energiaturu LinkedIni uudiskirjaga!