Novembriga võrreldes tõusis Eesti keskmine elektrihind detsembris 2,1% võrra 84,3 eurot megavatt-tund tasemele (8,4 senti kilovatt-tund). Eelmise aasta detsembriga (89,0 eurot megavatt-tunni kohta) võrreldes oli elektrihind 2024. aastal 5,3% võrra ehk ligi viie euro võrra soodsam. Odavnenud hindade suurimad mõjutajad olid Põhjamaadest meile liikunud odavam elekter ning rekordiliselt kõrge tuuletoodang.

Kõige kallimad elektrihinnad esinesid detsembris kahes vahemikus: hommikul 07.00 – 09.00 ning päeva teises pooles kell 15.00 – 17.00. Hommikuses vahemikus olid hinnad 2024. aasta detsembri keskmisest 52,4% kõrgemad, tasemel 128,5 eurot megavatt-tunni kohta (12,8 senti kilovatt-tunni kohta). Vahemikus 15.00 – 17.00 olid hinnad keskmiselt tasemel 121,0 eurot megavatt-tund (12,1 senti kilovatt-tund), mis on 43,5% kuu keskmisest kõrgemad. Kõige soodsamad hinnad detsembris jäid vahemikku 23.00 – 04.00, kus hind püsis keskmiselt tasemel 40,0 eurot megavatt-tund (4,0 senti kilovatt-tund), mis oli kuu keskmisest 52,5% odavam.

2024. aasta jaanuari põhjal võib sel kuul oodata sarnast hinnakäitumist. Eelmise aasta jaanuaris püsisid hinnad kell 07.00 – 09.00 sarnaselt eelmisele kuule (dets. 2024) 28,2% kõrgemad, vahemikus 15.00 – 18.00 ligikaudu 44,0% kõrgemad. Ka eelmise aasta jaanuaris olid hinnad odavaimad vahemikus 23.00 – 04.00, olles kuu keskmisest 44,4% odavamad. Tuleb mainida, et eelmise aasta jaanuar ei ole täpne indikaator sellel kuul toimuvaks, kuid viitab üldisele tarbimistrendile, mis omakorda aitab optimeerida tarbimisharjumusi. Samas tuleb arvestada, et 2024. jaanuar oli erakordselt külm. Näiteks tõi suurtest külmakraadidest tulenev kõrge tarbimine ning vähene tuuleenergia toodang möödunud aasta 5. jaanuaril rekordkõrged elektrihinnad.

Elektritarbimine Eestis ulatus detsembris 711 gigavatt-tunnini, samal ajal toodeti Eestis 472 gigavatt-tundi elektrit. Defitsiit kaeti impordiga. 2024. aasta detsembris toodeti Eestis rekordilised 201 gigavatt-tundi tuuleenergiat. See on ligikaudu 2,2 korda rohkem kui 2023. aasta detsembris. 2024. aasta novembriga võrreldes tõusis tuuletoodang ligikaudu 18% võrra. Nüüdseks on Eesti tuuletoodang püstitanud kolm kuud järjest uusi rekordeid. Olulises koguses toodeti elektrienergiat detsembris ka põlevkivist (151 gigavatt-tundi), biomassist (56 gigavatt-tundi) ning uttegaasist (44 gigavatt-tundi). Ülejäänud elekter toodeti väiksemas mahus teistest allikatest.

Tänu headele tuuleoludele kattis 2024. aasta detsembris tuuleenergia 28,4% elektrinõudlusest (2023. aastal 7,5%), põlevkivi 21,2% (2023. aastal 33%), uttegaas 6,2% (2023. aastal 4,6%), biomass 7,8% (2023. aastal 6,8%) ning 33,6% import (2023. aastal 46,1%). Ülejäänud energiaallikate osakaal jäi marginaalseks.

Alates 2023. aastast on „nullhindade“ – hind, mis on võrdne nulliga või vähem – arv Eestis oluliselt kasvanud. Vahemikus 2020 – 2022 oli nn nullhindu Eestis 3 kuni 7 tundi aastas. 2023. aastal oli elektri börsi tunnihind null või vähem 167 tunnil, 2024. aastal koguni 236 tunnil. Nulltunnid on peamiselt tingitud suurest taastuvenergia toodangust, mis samaaegselt turule pakutakse, eelkõige päikeseenergiast.

Elektrihinnad Baltikumis olid võrdlemisi sarnasel tasemel Eestiga: Läti 2024. detsembri keskmine elektrihind ulatus 90,5 euroni megavatt-tunni eest, mis oli 6,2 eurot kõrgem kui Eestis. Leedu keskmine hind oli 89,7 eurot megavatt-tunni kohta, mis oli 5,4 eurot kallim kui Eestis. Peamine hinnavahe tekitaja oli Eesti ja Läti vahelise kaabli hooldus, mistõttu kadus ligikaudu 2/3 kahe riigi vahelisest ülekandevõimsusest.

2024. aastal tootis kogu Baltikum kokku 4,7 teravatt-tundi tuuleenergiat ning 2,8 teravatt-tundi päikeseenergiat. Sellest kõige enam, 70% tuuleenergiast ning ligikaudu 50% päikeseenergiast, toodeti Leedus. Eestis toodeti 25% tuuleenergiast, 36% päikeseenergiast ning Lätis 5% tuuleenergiast ja 14% päikeseenergiast.

Soojuselektrijaamadele vajaliku maagaasi keskmine hind Hollandi TTF börsil oli detsembris 44,5 eurot megavatt-tunni kohta. Hinnad kõikusid kuu lõikes märkimisväärselt: kuu alguses esinenud hinnalangust põhjustasid tavalisest soojemad ilmad ja sellest tulenev väiksem küttenõudlus ning tugev taastuvenergia- ja tuumatoodang. Kuu keskel jäi nende tegurite mõjul hind 42 eurot megavatt-tund piirile. Kui ilmad hakkasid kuu jätkudes üha külmemaks minema, tõusis ka nõudlus, mis omakorda kergitas hindasid alates kuu keskpaigast. Lisaks mõjutasid hinda ka pakkumisega seotud küsimused: Norra saatis rohkem gaasi Ühendkuningriikide suunas, vähendades seega gaasipakkumist Euroopasse. Peale selle toimus samal perioodil ühes suurimas Norra LNG jaamas (Hammerfesti LNG jaamas) ajutine rike, mis ähvardas pakkumist veelgi vähendada ning hinnatõusule hoogu juurde andis. Ühtlasi oli üheks hinna kergitajaks Venemaa kinnitus gaasitransiidi lõppemisele Ukrainaga, mis vähendas omakorda pakkumist Euroopas. Aasta lõpuks jäid hinnad 50 eurot megavatt-tund tasemele.

CO₂ saastekvootide keskmine hind detsembris oli keskmiselt 68,8 eurot tonni kohta. Kvootide hind on alates 2024. aasta algusest tasapisi kasvanud, tingituna suuremast nõudlusest, majanduse taastumisest ning kvootide arvu vähenemisest.

Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

Soovid olla kursis energiaturul toimuvaga?

Liitu ka igakuise ülevaatliku energiaturu LinkedIni uudiskirjaga!