Eesti Energia alustas 9. oktoobril manuaalse sageduse taastamise reservi pakkumist MARI ( Manually Activated Reserves Initiative) energiaturu platvormile. Läbi süsteemihalduri Eleringi edastakse reguleerimispakkumised nüüdsest üleeuroopalisele platvormile. Tegu on märgilise sammuga, mis aitab tagada Baltikumi elektrisüsteemi toimimise pärast BRELLi elektrivõrgust lahtiühendamist.

Eesti Energia energiakaubanduse juhi Armen Kasparovi sõnul on MARI sagedusjuhtimise platvormile ümber lülitumine samm lähemale BRELLi elektrivõrgust desünkroniseerimisele. „Esimese tootmisvarana aktiveerisime MARI sagedusjuhtimise platvormil Enefit Greeni tuulepargid, mis aitasid uue platvormi kaudu elektrisüsteemi tasakaalu hoida,“ selgitas Kasparov. „Lisaks tuuleparkidele saame sageduse reguleerimist pakkuda ka juhitavate tootmisvõimsuste ja aasta lõpus valmiva Auvere akusalvestiga.“

Enefit Poweri juhitavad energiaplokid alustasid manuaalse sagedusreservi pakkumist MARI platvormile alates 14. oktoobrist, kui elektrihinnad vähese tuuleenergiatoodangu tõttu taas kerkisid ja juhitavad jaamad turule pääsesid. Enefit Power on mFRR turule tänaseks edukalt kvalifitseerinud 75 MW juhitavat üles-ja allareguleerimise võimsust.

Kui 2018. aastast siiani kogusid Balti riigid tasakaalustamise pakkumised ühisele Balti riikide platvormile, kus on tunnipõhine arveldus, siis MARI platvormiga liitumisega toimus üleminek 15-minutilisele turuajaühikule.

Eesti Energia on varem osalenud Baltikumi ja Soome elektrisüsteemi reguleerimisvõimsuste turul erinevate tootmisvaradega. Nii Enefit Poweri elektrijaamad kui Enefit Greeni tuulepargid on ühendatud Eleringi süsteemidega, et pakkuda kiiresti reageerivaid energiareserve, mis toetavad energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamist.

Kasparovi sõnul on juhitavatel elektrijaamadel ja akulahendustel elektrivõrgu desünkroniseerimise korral oluline roll kanda, kuivõrd need suudavad sagedusjuhtimise turul osaleda ilmastikust sõltumata. Kusjuures Enefit Poweri tootmisvõimsused moodustavad täna ligikaudu 85% Eesti juhitavatest tootmisvõimsustest.

Eesti ja Baltikum ühendab end 2025. aasta veebruarist Venemaa elektrisüsteemist Mandri-Euroopa elektrisüsteemi. See toob kaasa vajaduse paindlike ja kiiresti reageerivate reservide järele, mida oleks võimalik digitaalsete lahenduste abil reaalajas aktiveerida. Samuti kasvatab üleminek rohelisele energiasüsteemile nõudlust reguleerimisreservide järele.

Pärast Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemist kasutatakse sageduse juhtimiseks üleeuroopalisi digitaalseid turuplatvorme MARI ja PICASSO, mis on suunatud vastavalt manuaalse sageduse taastamise reservi (mFRR) ja automaatse sageduse taastamise reservi (aFRR) energiapakkumiste opereerimiseks.