Tänaval jalutades võib üha enam märgata valguskettidega ehitud rõdu- ja aknaääri, katuseräästaid ning puid-põõsaid. Oluline on meeles pidada, et elekter ja niiskus ei ole sõbrad, mistõttu tuleks enne tulede paigaldamist veenduda nende ohutuses ja teha kindlaks, et need õuetingimustesse ka sobiks.

Vastame peamistele küsimustele, mis inimestel seoses välisvalgustite soetamise ja paigaldamisega tekivad ning anname nõu, kuidas tuledega targalt ümber käia.

Õues tohib kasutada ainult välistingimustesse mõeldud või veekindla märgisega tähistatud jõulutulesid. Seda, kas jõulutuled on mõeldud väliskasutuseks, saab üldjuhul lugeda pakendilt või kasutusjuhendilt või pakendil märgitud IP-kaitseastet kirjeldavalt tähiselt.

Näiteks on välistingimustes kasutamiseks loodud IP65 või IP44 klassi tuled, kus esimene number tähistab tolmu ja tahkete osakeste kaitset ning teine vesi- ja niiskusekindlust. Mida suurem on kaitseklassi number, seda parem on ka kaitse.

Hea teada! Eelista õuevalgustite puhul LED-pirne, kuna need ei kuumene üle ning on ohutud paigaldamiseks puuokstele või muudele tuleohtlikele pindadele.

Ohutuse seisukohalt ei ole mõistlik kasutada jõulutulede kinnitamiseks teravaid vahendeid nagu naelad, kruvid või klambrid, kuna need võivad nii juhtmeid kui pinda, mille külge juhtmed kinnitatakse, kahjustada.

Hea alternatiiv on siinkohal erinevad aasad ja konksud, millele saab juhtmeid asetada või välistingimustes kasutamiseks loodud kinnituskleepsud.

Kõige parem oleks paigaldada hoone välisseinale niiskuskindel ja rikkevoolukaitsmega varustatud pistikupesa, mis aitab ära hoida lühiseid või elektrilööke. Läbi akna veetud juhe ei ole hea lahendus, sest akent sulgedes võib juhe saada viga ja tekkida lühise või elektrilöögi oht.

Kui ikkagi on vaja eemalt toide tuua, siis võib kasutada selleks pikendusjuhet, kuid ainult sellist, mis on loodud välistingimustes kasutamiseks. Pikendusjuhe peaks olema piisavalt pikk ning üksteise külge ei tohiks ühendada mitut pikendusjuhet järjest. Vastasel juhul võib tekkida elektrisüsteemis ülekoormus.

Tavalised pikendusjuhtmed ei ole loodud vastu pidama ilmastikutingimustele nagu vihm või lumi. Ilma veekindlate omadusteta võivad juhtmed kahjustuda ja niiskus sattuda pistikupesadesse, mis suurendab elektrilöögi ja tuleohu riski.

Lisaks võib tavaline pikendusjuhe muutuda pika peale päikese käes rabedaks ja selle isolatsioon võib saada kannatada. UV-kiirgus võib omakorda mõjuda ka juhtmete plastmaterjalile, suurendades kahjustuste riski veelgi.

Nõuetekohase elektrisüsteemi puhul peaks sellisel juhul kindlasti reageerima rikkevoolukaitse (eeldusel, et see on olemas) või kaitseautomaat. Kindluse mõttes tuleks pikendusjuhe võrgust koheselt eemaldada ja lasta see spetsialistil üle vaadata.

Kehvemal juhul kaitseseadmed vee sattumisel pesa klemmidele ei reageeri ning lühise tulemusena hakkab pikendusjuhe ja kogu sellele eelnev toiteahel kuumenema, mille lõpptulemuseks võib olla tulekahju. Küll aga, kui elektrisüsteem on nõuetekohane, siis sellist olukorda tekkida ei saa.

Ohutuse mõttes on mõistlik asetada pistikupesa maapinnast kõrgemale või katta see varjualusega, et vältida kokkupuutumist vee ja mustusega.

Igal lambil on oma eluiga ehk tootja poolt määratud keskmine põlemisaeg. Kui valgusti pidevalt põleb, siis kulub ka lambi eluiga kiiremini. Samas on lampidel ette antud ka teine piirväärtus, milleks on sisse-välja lülituste arv. See tähendab, et pidev sisse-välja lülitamine mõjub lambi elueale samamoodi lühendavalt ja võib lambi isegi kiiremini läbi põletada.

Jõulutulesid kasutatakse siiski suhteliselt lühikest aega (keskmiselt paar kuud aastas), mistõttu pole jõulutulede eluea mõttes väga vahet, kas valgustus põleb kogu aeg või mitte – pigem on küsimus elektrikulus.

Küsimuste või murede korral kutsu endale appi professionaalne elektrik, kes aitab lahenduse leida igale väiksemale probleemile. Konsultatsiooni või elektritööde tellimiseks täida tellimusvorm Eesti Energia kodulehel, misjärel võtame sinuga ise ühendust.