Eesti Energia eesmärk on jõuda 2040. aastaks ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuseni. Sel teel asendame vedelkütuste tootmise järk-järgult plasti ja teiste tööstusharude jaoks tarvilike ühendite tootmisega.

Prügiplastide ja vanarehvide töötlemiseks kasutame Enefiti pürolüüsitehnoloogiat, mis on üks plastijäätmete keemilise ümbertöötlemise viise. Mis pürolüüsi käigus tekib, selgitab TalTech Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk.

Suur osa nii looduslikke kui tehnoloogilisi materjale koosnevad keemilistest ühenditest, mida tavatingimustes eraldada või väiksemateks osadeks lahutada ei õnnestu. Kuid teatud kindla temperatuurini kuumutades hakkavad materjalid lagunema. Kui seda teha ilma õhu juurdepääsuta, siis nimetatakse protsessi pürolüüsiks.

Orgaanilise materjali lagunemine toimub kindlat rada pidi. Ehk esmajärjekorras lagunevad kõige nõrgemad sidemed, eriti siis, kui lagunemise tulemusena tekib mõni väike kergesti lenduv molekul, näiteks metaan, vesi, vesiniksulfiid, süsinikdioksiid. Need moodustavad pürolüüsi gaasi.

Lagunemisel tekivad suuremad molekulid, mis samuti pürolüüsi segust eralduvad, kuid on tavatingimustes vedelad, moodustavad pürolüüsiõli. Kõik ülejäänu, mis antud temperatuuril ei lagune, moodustab tahke jäägi ehk poolkoksi. Nii gaasi, õli kui tahke jäägi konkreetne koostis sõltub lähtematerjalist. Kõik produktid võivad leida praktilise kasutuse energeetikas, keemia või ehitusmaterjalitööstuses.

Video vaatamiseks on vajalikud turunduslikud küpsised. Küpsiste õiguseid saad muuta . Videot saad vaadata ka Youtube'i keskkonnas.