Eesti Energia eesmärk on jõuda 2040. aastaks ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuseni. Sel teel asendame vedelkütuste tootmise järk-järgult plasti ja teiste tööstusharude jaoks tarvilike ühendite tootmisega.

Prügiplastide ja vanarehvide töötlemiseks kasutame Enefiti pürolüüsitehnoloogiat. Mis on pürolüüs ja kuidas see toimub, selgitab TalTech Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk.

Pürolüüs on looduslik keemiline protsess. Siin toimub materjali kuumutamine kinnises ruumis ilma õhu juurdepääsuta sellise temperatuurini, kus materjal lisatud kuumuse mõjul erinevateks uuteks aineteks lagunema hakkab. Looduses tekib niiviisi maapõues elusorganismide jäänustest läbi põlevkivi miljonite aastate jooksul nafta ja gaas.

Inimkond tunneb protsessi vähemalt kiviajast saadik, kui õppis puidust tõrva ja pigi tegema seda ilma õhu juurdepääsuta kuumutades. Eestis on see hetkel põlevkivist õli tootmise aluseks, kus protsess toimub geoloogilist protsessidega võrreldes lihtsalt palju kordi kiiremini ja on juhitav.

Põhimõtteliselt on pürolüüs kasutatav igasuguse temperatuuri toimel laguneva aine töötlemiseks. Protsessi tulemusena tekib gaas, õli ja tahke jääk, mis kõik on praktiliselt kasutatavad.

Video vaatamiseks on vajalikud turunduslikud küpsised. Küpsiste õiguseid saad muuta . Videot saad vaadata ka Youtube'i keskkonnas.