Blogi
Miks prügiplastid ja vanarehvid sobivad pürolüüsil ümber töötlemiseks?
Eesti Energia eesmärk on jõuda 2040. aastaks ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuseni. Sel teel asendame vedelkütuste tootmise järk-järgult plasti ja teiste tööstusharude jaoks tarvilike ühendite tootmisega.
Prügiplastide ja vanarehvide töötlemiseks kasutame Enefiti pürolüüsitehnoloogiat, mis on üks keemilise ringlussevõtu viise. Miks prügiplastid ja vanarehvid sobivad pürolüüsil ümber töötlemiseks, selgitab TalTech Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk.
Kuna nii prügiplast, kui vanarehvid on kujunenud tõsiseks keskkonnaprobleemiks, siis on vajalik leida võimalused nende uuskasutuseks. Nii prügiplastid, kui vanarehvid on keerulise koostisega erinevate ainete segud, mida lihtsate keemiliste meetoditega lähteühenditeks uuesti lahutada ei ole võimalik või ei vasta saadav produkt kvaliteedinõuetele.
Lisaks nõuavad sellised protsessid materjali eelnevat liigiti sortimist ja tihti ka pesemist. Pürolüüs ehk õhuta kuumutamine sobib samas ka keerulise koostisega materjalidele. Pole vaja eelnevalt eraldada näiteks ei liiva ega tolmu, samuti värve või toiduosakesi. Seega on pürolüüs peale põletamise sisuliselt ainus viis prügiplastid ja vanarehvid uuskasutusse võtta.
Just Eestis välja töötatud põlevkivi pürolüüs tahke soojuskandja ehk kuuma põlevkivituha juuresolekul võimaldab protsessi läbi viia tööstuslikul tasemel. Prügiplasti ja vanarehve saab ümber töödelda praegustel põlevkiviõli tootmise seadmetel. Seega puudub vajadus uute tehnoloogiliste seadmete väljatöötamiseks ja ehitamiseks. See kiirendab oluliselt protsessi juurutamist.
Video vaatamiseks on vajalikud turunduslikud küpsised. Küpsiste õiguseid saad muuta . Videot saad vaadata ka Youtube'i keskkonnas.