Uudised

Eesti Energia ja Tallinna Tehnikaülikool käivitasid uuendusliku koostöömudeli, sõlmides tööstusdoktorantuuri lepingud doktorantidega, kes aitavad ettevõtte jaoks lahendada keemiatööstuse ja ringmajandusega seotud väljakutseid.

Eesti Energia pikaajaline strateegia näeb ette põlevkivil põhinevalt elektri ja vedelkütuste tootmiselt liikumist ringmajandusel toetuva keemiatööstuse poole. Seetõttu sõlmiti esimesed tööstusdoktorantuuri lepingud just neid väljakutseid lahkavate doktorantidega.

Energiaettevõtte juhatuse liikme Raine Pajo sõnul võimaldab tööstusdoktorantuur läheneda keeruliste probleemide lahendamisele, kaasates ülikooli akadeemilist kompetentsi ning tuua seeläbi kasu tervele ühiskonnale.

„Üleminek keemiatööstusele ja ringmajanduslike lahenduste juurutamine tähendab Eesti kontekstis täiesti uue tööstusharu loomist, mis laob vundamendi meie pikaajalisele konkurentsivõimele ja aitab leida lahendusi süsinikuneutraalsuseni jõudmiseks,“ ütles Pajo. „Koostöö näitab meie pühendumist eesmärkide saavutamisele, töötajate arendamisele ja teadusarendusalasele koostööle. Mõlemad meie värsked doktorandid töötasid juba varem Eesti Energias ning näitasid ise üles huvi doktoritöö tööstusliku väljakutse lahendamisega siduda. Julgustan ka teisi ettevõtteid sarnast mudelit kasutama, sest Eestis on nii andekaid ja teotahtelisi noori kui oma valdkonna tippu kuuluvaid juhendajaid.“

Tööstusdoktorantuuri lepingud sõlmiti Dmitri Tsõvarevi ja Ragnar Kauriliga. Tsõvarevi teemaks on ringmajanduse põhimõtete kasutamine põlevkivi tooraine muundamisel 100% alternatiivseks tooraineks Enefit pürolüüsiseadmetes ja toote väärindamine. Teisisõnu keskendub tema arendustöö sellele, kuidas tulevikus põlevkivist kui naftakeemia toorainest loobuda. Tema juhendaja on Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži rakendusliku keemia professor ja Eesti Energia nõukogu liige Allan Niidu.

„Minu eesmärk on luua uusi radu teaduslikule avastusprotsessile, aidates kujundada jätkusuutlikke lahendusi keerukatesse väljakutsetesse. Soovin viia teaduslikud avastused praktiliste võimalusteni, et need looksid uut väärtust,“ märkis Tsõvarev.

Kauril uurib põlevkivi tuha ja aheraine taaskasutamist kaevandamisjärgses keskkonnas uute innovatiivsete energialahenduste arendamises, et juba tekkinud ning tulevikus tekkivad kõrvalproduktid väärindada uuteks toodeteks. Kaurilit juhendab TalTechi geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints.

„Olen põnevil võimalusest viia uurimistöö läbi Eesti Energias. Loodan avastada uuenduslikke viise, kuidas ringmajandusse panustada, viies teadusuuringud uuele tasandile," täiendas Kauril.

Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektori Tiit Luki sõnul on mõlemal doktoritööl potentsiaal anda märkimisväärne panus ringmajandusel põhineva keemiatööstuse arendamisse Ida-Virumaal.

„Ragnar Kaurili doktoritöö põhieesmärk on välja töötada innovaatilisi energiasalvestamise lahendusi, kasutades selleks põlevkivituhka ja võimaluse korral aherainet. Lisaks uurib ta praeguseks hüljatud põlevkivikaevanduste tugisammaste kunstsammastega asendamise tehnilisi ja majanduslikke võimalusi. Need tugisambad on väärtuslikud, kuna nendes on peidus veel sadu ja tuhandeid tonne põlevkivi, mille saaks kunstsammaste kasutamise korral maa alt välja tuua,“ märkis Lukk.

„Dmitri Tsõvarev hakkab oma töö raames uurima Enefiti pürolüüsiprotsessi kasutamist alternatiivsete toormete ümbertöötlemiseks. Toormeks võib olla plast, vanarehvid, biogeensed orgaanilised jäägid, olmejäätmed ja muud materjalid. Protsessi saadus oleks aga lähtematerjaliks keemiatööstusele Eestis ja mujal Euroopas. Positiivsete tulemuste korral õnnestuks Eesti põlevkivitööstus suunata ringmajanduse radadele praeguste tehaste eluea lõpuni,“ lisas prorektor.

Tööstusdoktorantuuri nominaalne õppeaeg on neli aastat, mille jooksul jätkab doktorant töötamist Eesti Energias paralleelselt teadustöö elluviimisega. Eesti Energia kuulub mainekasse ning innovaatilisse Tööandjate 2% klubisse, mille liikmed panustavad aastas teadus- ja arendustegevusse kas 2% oma müügitulust või kuludena vähemalt miljon eurot. 2022. aastal investeeris Eesti Energia teadus- ja arendustöösse 11,9 miljonit eurot.